Ninaplastika. Nina korrigeeriv operatsioon

Ninaplastika e. rinoplastika on operatsioon, mille eesmärgiks on nina kuju või suuruse muutmine. Kõige sagedamini soovivad patsiendid nina korrigeerida mõnel allpool loetletud põhjusel:

  • Rahulolematus oma nina üldise kuju või suurusega. Nina tundub patsiendile kas liiga suur, asümmeetriline või ülejäänud näoga ebaproportsionaalne.
  • Nina seljaosa on liiga lai, liiga kõrge (esineb kühm) või liiga madal (esineb nn sadulnina).
  • Nina tipp on allapoole rippuv või liiga püstine, liigselt väljaulatuv (pikk), ebameeldivalt ümar ja lai.
  • Rahulolematus ninasõõrmete kuju ja suurusega. Patsienti võivad häirida üleliia nähtavad ninasõõrmed või ülemääraselt lotendavad ninatiivad.
  • Nina kõverus või muu deformatsioon eelneva trauma või anomaalia tõttu.

Ninaplastikaks kasutatakse kahte peamist operatsioonimeetodit: suletud ehk endonasaalne ja avatud ehk väline ninaplastika.

Suletud ninaplastika

Suletud ninaplastika puhul tehakse kõik juurdepääsuks vajalikud lõiked ninaesiku või ninaõõne sisepinnal. Seetõttu puuduvad väliselt nähtavad armid.

Kuna suletud ninaplastika korral teostatakse operatsioon ninasõõrmete kaudu, on selle meetodi miinuseks halvem nähtavus. Vaatamata sellele suudab kogenud kirurg teostada kõik soovitud muutused nii ninaselja kui ka ninatipu osas.

Samas on suletud meetodil mitmeid eeliseid. Esiteks näeb kirurg nina kuju muutust operatsiooni ajal n-ö jooksvalt, mitte alles operatsiooni lõpus, nagu avatud meetodi korral. Teiseks on suletud meetod oluliselt vähem traumaatiline, mistõttu on operatsioonist taastumine märkimisväärselt kiirem. Peamiselt nende kahe asjaolu tõttu on suletud meetod minu praktikas eelistatuim.

 

Avatud ninaplastika

Avatud ninaplastika puhul tehakse lisaks ninasisestele lõigetele ka täiendav lõige ninasõõrmetevahelisele nahale. Kui see haavalõige on õigesti teostatud ja hiljem korrektselt suletud, siis häirivalt nähtavat armi ei jää.

Avatud meetodi eeliseks on parem ligipääs kõikidele nina luulistele ja kõhrelistele struktuuridele. Samas on avatud meetodil rida puudusi. Nendeks on suurem operatsioonitrauma ja sellest tulenevalt pikem paranemisaeg, halvemini prognoositav lõpptulemus ja sageli ka tulemuste suurem ebastabiilsus.

Oma praktikas kasutan avatud juurdepääsu meetodit järgnevatel juhtudel: korduv ulatuslik ninaoperatsioon; väga kõver või tugevalt deformeerunud nina; väga suur nina, mis vajab olulisel määral väiksemaks tegemist; ninaplastika patsiendil, kelle ninanahk on väga paks ja rasune. Nendel juhtudel kaalub parem juurdepääs üles avatud ninaplastika miinused.

Operatsioonieelne konsultatsioon

Operatsioonieelne konsultatsioon kestab tavaliselt 30-60 minutit. Kui mõni oluline detail jäi läbi arutamata,  saab patsient soovi korral tulla täiendavatele operatsioonieelsetele konsultatsioonidele. Üha rohkem kogub populaarsust VIRTUAALNE KONSULTATSIOON, kus suhtlus patsiendi ja kirurgi vahel toimub kas virtuaalsete kanalite kaudu (Skype või Zoom) või e-maili teel.

Tavapärane konsultatsioon sisaldab lisaks patsiendi läbivaatusele ka näo ja nina fotografeerimist ning fotode põhjalikku analüüsi koos patsiendiga. Patsiendi soovide paremaks mõistmiseks ja ühise arusaama saavutamiseks kasutatakse ülesvõtete fototöötlust. Kindlasti ei saa operatsiooniga garanteerida fototöötlusega loodud ideaalkujutist ninast. Fototöötlus on pigem suhtlusvahend, mis aitab kirurgil patsiendi soove mõista ja annab patsiendile realistlikuma ettekujutuse sellest, mida on ninaplastikaga võimalik saavutada. Põhjalikuma juhendi operatsioonieelse ettevalmistuse kohta leiad siit.

Ninaplastika peamised etapid

Ninaplastikal on kolm peamist etappi:

  • Ninaselja korrigeerimine;
  • Ninatipu korrigeerimine;
  • Ninasõõrmete kuju ja suuruse korrigeerimine.

Kõiki neid etappe võib teostada ka omaette operatsioonina. Näiteks piisab soovitud esteetilise tulemuse saavutamiseks sageli vaid ninaseljal oleva kühmu eemaldamisest. Või soovib patsient vaid ninaselja kõveruse korrigeerimist. Teisalt on palju patsiente kes ei ole rahul oma ninatipu suuruse ja kujuga.

Samuti võib ette tulla olukordi, kus soovitakse korrigeerida ainult ninasõõrmete kuju ja suurust. Sageli peab ninaplastika (rinoplastika) käigus lisaks korrigeerima ninavaheseina kõverust (septoplastika), mistõttu nimetatakse operatsiooni ka rinoseptoplastikaks.

 

Juhul kui ninaplastika hõlmab kõiki eelpool nimetatud etappe, siis teostatakse need loetletud järjekorras:

  • Ninaselja korrigeerimine, mille eesmärgiks on tavaliselt ninaselja madalamaks või kõrgemaks tegemine, ninaselja kitsamaks või laiemaks tegemine või kõveruse korrigeerimine. Esteetilises ninaplastikas on konkurentsitult kõige sagedasemaks sooviks ninaselja madalamaks (kühmu eemaldamine) ja kitsamaks muutmine.

    Ninaselga saab madalamaks teha mitmel erineval viisil. Patsientidel, kellel ei esine teravat kühmu, kuid nina selg on kogu ulatuses õhtlaselt kõrge, on eelistatuimaks meetodiks kogu nina luulise osa mobiliseerimine, ninavaheseina madalamaks tegemine ja selle järgnev ninaselja alla surumine (ingl push-down). Meetodi eeliseks on ninaselja algupärase anatoomia ja esteetika säilitamine, mistõttu on tegemist ühega nn säilitava ninaplastika tehnikatest (ingl preservation rhinoplasty).

    Üldjuhul eelpool nimetatud meetodil kühmu eemaldamise järgselt ei ole vaja kanda kipslahast. Ninale asetatakse teibid, mis eemaldatakse nädala möödudes. Kipslahase asendamine teipimisega teeb operatsioonijöärgse perioodi oluliselt talutavamaks. Kõrvaloleval enne ja pärast fotol on kühmu eemaldamiseks kasutatud kaasaegset nn push-down meetodit. Patsientidel, kellel esineb terav kühm või ninaselja märkimisväärne kõverus, peab korrigeerimiseks kasutama klassikalist meetodit, kus nina selga hakatakse kõhrelises ja luulises osas järk-järgult madalamaks tegema koos järgnevate luulõigetega.

    Oluliselt harvem on vajalik ninaselja täitmine, et selle kõrgust tõsta. Selleks kasutatakse kergematel juhtudel kas ninavaheseinast või kõrvalestast võetud kõhre ning raskematel juhtudel roidekõhre.

  • Ninatipu korrigeerimine. Esteetilises ninaplastikas on enamlevinud sooviks teha ninatipp lühemaks, kitsamaks ja seda rohkemal või vähemal määral ülespoole kergitada. Kui samaaegselt peab ninaselga madalamaks tegema, siis tuleb see teostada enne tipu korrigeerimist.

    ninatipu korrigeerimineNinatipu suuruse, kuju ja asendi peab viima vastavusse uue ninaselja kõrgusega, mitte vastupidi. Kaasaegse säilitava ninaplastika (ingl preservation rhinoplasty) meetodites on ninatipuga seotud kaks väga olulist põhimõtet. Esiteks peab ninatipu kõhred välja prepareerima nii, et neile ei jääks mingeid pehmekoe elemente. Ninaoperatsioon, mis teostatakse neid põhimõtteid järgides nõuab suuremat täpsust ja on ajamahukam. Samas annab see kaks väga olulist eelist: a) operatsioonijärgselt tekkiv turse on oluliselt väiksem ja paranemine kiirem; b) kordusoperatsioonid on lihtsamini teostatavad.

    Teiseks põhimõtteks on see, et ninatipu kõhreid tuleb eemaldada nii vähe kui võimalik ning soovitud efekt tuleb saavutada pigem nende kuju ja asendi muutmisega. Juuresolev foto on tehtud vahetult enne ja pärast operatsiooni, demonstreerimaks paranenud esteetikat peale kühmu eemaldamist ja tipu tõstmist.

  • Ninasõõrmete kuju ja suuruse korrigeerimine. Peamisteks meetoditeks on ninatiiva mahu vähendamine (ingl alar wedge excision) ja/või ninasõõrmete suuruse vähendamine (ingl nostril sill excision) või nende mõlema kombinatsioon. Need protseduurid teostatakse alati operatsiooni viimases faasis. Peab arvestama, et nendest protseduuridest jäävad välised armid. Kui arvestada lõigete tegemisel normaalsete anatoomiliste piiridega, siis jäävad armid enamikul juhtudel vaevumärgatavad.

Operatsioonijärgne periood

Juhul kui peale ninaplastikat asetati ninavaheseina toestuseks mõlemasse ninaõõnde silikoonplaadid, siis eemaldatakse need 1–7 päeva möödudes. Väliselt ninale asetatud plaastrid või kipslahas eemaldatakse keskmiselt 7 päeva möödudes. Õmblusteks kasutatakse enamasti iseimenduvaid niite, mida ei ole vaja eemaldada. Vajadusel võib niidid eemaldada samaaegselt teipide või kipslahase eemaldamisega.

Operatsioonijärgselt võib turse tõttu esineda ninahingamise takistus, mis möödub enamasti 3–4 nädala jooksul. Ninaluude lahtilõikamise tõttu võivad silmade ümbrusesse tekkida verevalumid. Turse ja verevalumid on kõige intensiivsemad 3–4 päeva pärast operatsiooni. Verevalumid ja suurem osa tursest taanduvad esimese 2–3 nädala jooksul.

Operatsioonijärgne valu on pigem vähene või mõõdukas. Valuvaigistina kasutatakse apteegis käsimüügil olevaid valuvaigisteid (paratsetamool, ibuprofeen). Enamikul juhtudel määratakse operatsioonijärgselt suukaudne antibiootikumravi kuur. Ninasõõrmeid ja väliseid haavu tuleb 1–2 nädala jooksul määrida antibiootikumi sisaldava salviga.

Põhjalikuma operatsioonijärgse perioodi hooldusjuhendi leiad siit.

Taastumine

Pärast teipide või kipslahase eemaldamist ei ole nina oma lõplikku kuju veel saavutanud. Lõplik paranemine ja turse taandumine on väga individuaalne ning sõltub ninaoperatsiooni mahust, nahatüübist ja patsiendi kudede reaktsioonist.

Esmaseid hinnanguid ninaplastika õnnestumise kohta saab anda 1 kuu möödudes. Suurem osa paranemisprotsessist on toimunud 6 kuu möödudes. Lõplik paranemine kestab 12, paksema nahatüübiga patsientidel kuni 24 kuud.

Kuni paranemisperioodi lõpuni võib esineda häireid nina tundlikkuses. Selle põhjuseks on kirurgiline trauma ning see möödub peale naha närvivarustuse taastumist. Lisaks tuimusele on ninatipp katsudes esialgu kõva ja jäik. Selle põhjuseks on operatsioonijärgne turse, mis hoiab kudesid pinges. Nina muutub turse taandudes aegamööda pehmemaks ning vabalt liigutatavaks.

Ninaplastika tulemusi võite näha kodulehe kas kodulehe galeriist või Instagramist.

Kordusoperatsioonid

Umbes 10–15% juhtudest leiavad nii patsient kui ka kirurg ühiselt, et operatsiooniga saavutatud tulemus ei ole ootustele vastav. Sellisel juhul tuleb kõne alla korduv ninaplastika. Põhjused mis tingivad kordusoperatsiooni on väga erinevad:

  • Kirurgipoolsed põhjused (vähene kogemus, vale operatsioonitehnika, kiirustamine)
  • Patsiendi kudede iseärasused (operatsioonijärgne kudede vajumine, nt liiga nõrkade kõhrede tõttu, liigne armkoe vohamine või muu ebanormaalne kudede reaktsioon operatsioonitraumale, ülemäärane operatsiooniaegne veritsus)
  • Lahknevus kirurgi oskuste ja lubaduste ning patsiendi ootuste vahel.

Õnneks on enamikul juhtudel korduva ninaplastika näol tegemist väiksemate kõrvalekallete korrigeerimisega (nn viimistlemine, peenhäälestus). Suuremahuline kordusoperatsioon on oluliselt harvem vajalik (minu praktikas alla 5%). Kordusoperatsiooni saab teha alles peale nina lõplikku paranemist ehk mitte enne, kui viimasest operatsioonist on möödunud 6–12 kuud.

Kordusoperatsiooni tõenäosus on suurem patsientidel, kellel:

  1. Nina on varem korduvalt opereeritud. Tõenäosus, et nina on vaja nendel patsientidel veel kolmandat, neljandat jne korda opereerida, on oluliselt kõrgem.
  2. Teostati suuremahuline ninaplastika, mille tagajärjel toimus väga suur muutus nina kujus. Võib juhtuda, et mahuka operatsiooni käigus ei õnnestunud kõikidele detailidele piisavalt tähelepanu pöörata. Vahel harva võib põhjuseks olla patsiendi kohanematus nina uue kuju ja kogu näo ilmega.
  3. Nina oli eelnevalt tugevalt deformeerunud või esines tugev asümmeetria.
  4. Esines intensiivne operatsiooniaegne veritsus, mis ühelt poolt halvendab nähtavust ning teiselt poolt põhjustab ülemäärast operatsioonijärgset turset ja armkoe vohamist. Armkoe omapäraks on selle küpsemise käigus tekkiv kootumine, mis omakorda võib põhjustada deformatsioone.
  5. Operatsiooni ajal ilmnesid ettenägematud anatoomilised kõrvalekalded või kudede deformatsioonid.

Vaata kindlasti ka teisi BLOGI sissekandeid, mis püüavad vastuseid anda praktikas sageli tekkivatele küsimustele. Lisainfot ninaplastika kohta leiad siit.

Kokkuvõte

  • Operatsioonieelne ettevalmistus: Vähemalt 6 h enne operatsiooni peab olema söömata-joomata. Operatsioonieelsel nädalal peab tegema vajalikud vereanalüüsid
  • Anesteesia tüüp: Narkoos
  • Operatsiooni kestvus: 2–4 tundi
  • Haiglas viibimise aeg: Koju võib minna samal päeval
  • Operatsioonijärgne valu: Vähene kuni mõõdukas. Valuvaigistiteks sobivad käsimüügist saadavad ravimid
  • Verevalumid silmade ümbruses: 7–14 päeva. Mõnedel patsientidel puuduvad
  • Kipslahas ja ninavaheseina toestusplaadid: Kui on kasutatud, siis eemaldatakse u 7 päeva möödudes
  • Õmblused: Enamikul juhtudel kasutatakse iseimenduvaid niite, mille eemaldamine ei ole vajalik
  • Kehaline aktiivsus: Kerge kehaline aktiivsus on lubatud 2 nädalat peale operatsiooni, tavapärase intensiivsusega treeningud 4 nädalat peale operatsiooni
  • Lõplik tulemus: Esmamulje 1 kuu peale operatsiooni, esmane tulemus 6 kuud peale operatsiooni, lõplik tulemus 1 aasta peale operatsiooni